Kas te usute ka, mida ma praegu kogen ?
Peale LCHF toitumise alustamist hakkasid mul päevade eelsed perioodid muutuma.
Ma kannatasin tugeva PMS all (premenstruaalne periood), keerasin täitsa ära ikka, vägivaldne, pühaviha täis, ei kannatanud kellegagi suhelda, tahtsin peitu pugeda, igasugune teotahe kadus, Ei kannatanud kellegi varju ka, sealhulgas enda omagi, ma ei uskund endasse ei millegisse muusse ka, kõik oli nii tumedas toonis kui üldse võimalik. Rääkimata kõhulahtisusest ja pissil käisin nagu rase, punnid jne.

Sellel oli kõige lihtsam seletus - TOITUMINE.
Mis vastust MITTE üks arst ei andnud mulle, muudkui taheti beebipille sisse sööta aga kuna kannatasin migreeni all ka, siis jäi seegi variant ära.
Kujutate ette, viskasin tolleaegse elukaaslase koguaeg kodust välja pm, kui mitte öeldes, siis mõtetes ALATI.
Ma võtsin antidepressante, et vähegi elada suudaksin, see oli õudus. Igapäev võtsin 60g, ja teate, see on peaaegu suurim kogus, mida inimene päeval võtta võib!

Ma olen uurinud viimasel ajal sünnikoodi (sünnipäeva järgi vaatan, mis inimene ma olen) ja seal selgub, et ma olen tugev vaimne inimene. Loen inimesi ja asju nagu raamatuid, nii ka on. Eriti tugevalt viimaste kuude jooksul välja löönud kui iseennast arendanud olen.
Miski ütles mulle ,et ma ei tohiks beebipille süüa ja ma olen jätkuvalt jonniga edasi pressinund, et leida endale ÕIGE toitumisnõustaja.
MA ei usu neisse tavatoidumenüüdesse, lihtsalt ei usu.
Lõpuks peale otsimise ma leidsingi, see armas mees Fred Antson, tema oligi see, kes mind LCHF -ga kurssi viis.
Ja tema rääkis ka ainukesena sellest, et mu PMS põhjustab AMINOHAPETE KROOLINE PUUDUS, ehk liha ja hea rasva puudumine kehast.

Peale esimest kuud LCHF järgi toitudes ma ei saanud aru muutustest ja sel ajal võtsin veel antikaid ka nagu jumal juhatas, midagi nende mõjust segas ka arusaamast.

Nüüd aga on üle 3 kuu möödas ja järjekordne periood enne päevi. Ma pean ütlema, et ma olen tõesti emotsionaalsem ja närvilisem AGA AGA... ülejäänud asjad peale mõne punni on kadunud!
Kõige olulisem on TEOTAHTE alles jääämine, usk on alles, kõik on ikka tavatoonides, ma ei kaotas usku JESSS!!!!
Ma suudan inimestega suhelda probleemideta, vahest käib närvidele aga siis ütlen endale, SIRLE, see on sinu peegelpilt, sa käid endale närvidele, mitte see inimene!
See aitab.

Ja mida ma tahtsin veel teile rääkida.. Enne oli mul päevade eelne periood täis palju palju magusat, kaalunr ta ei muutnud aga ilmselt sisemist rasva % kindlasti.
Nüüd on lood nii, et tavapärase söömise (liha,kala,hea rasv jne) asemel ma ei taha mitte magusat, vaid AINULT leiba.
Täitsa naljakas kohe, liha ei maitse nii nagu tavaliselt, kuigi teen samamoodi.
Maitsemeeled on vist ära kolinud mõneks ajaks.
Aga teate, ma ei piitsuta ennast ja ei stressa, sest Fredilt küsisin, et kui see isu hulluks ajab mis ma teen siis.. Tema vastas, et kui see on ainult enne päevi, siis söö leiab aga muul ajal väldi.

Ja nii ma teengi. Olen see kuu ära söönud 2 pätsi leiba, ma usun, et seda ei anna võrreldagi eelneva kogusega hehe.
Praegu olen söönud 3-4 päeva leiba, vahepeal püüdnud ikka "õiget" toitu ka süüa juurde.

Lihtsalt tahtsin teiega jagada.

Mina Augustis kui alustasin LCHF stiilis toituma.
Tahtsin teile näidata edusamme, kuna ma unistan ilusast seljast, millega saan kanda sügava dekolteega kleite ja ma teen selle ära suveks!

August:

September:

Oktoober:

Lõpuks on jalad ka hakanud kahanema JESS! 
ALGUS:

Oktoober:

Ja nüüd siis kõhu pildid.. Mul suurim kompleks alati olnud. Kuid nüüd enesega töötades olen õppimas teda ka armastamas, vahet pole, mis vormis ta on. Ikkagi minu oma =)

Algus:

Oktoober:

Taastunund

Lubasin olla aktiivsem ja nii pyyangi seda täita.

Eelmine kolmap. Sai esimest korda treeneri valvsa pilgu all trenni tehtud, tutvutud harjutustega ja jõusaali tehnikaga.

Itsitasin ja tegin nalja, kuid see ei sobi trenniga kokku.

Eelnevas postituses mainisin, et pingutasin tugevalt ule.

Ei saanud istuda ega astuda, rääkimata kükki laskmisest.

Olen nüüdseks ilusti taastunud ja trennimaraton uue tempoga pihta hakata.

Peale ylepingutamist sundisin ennast trenni peale tegema ja jumal tänatud, et tegin.

Taastusin ysna kiirelt. Kyll aga olen veendunud, et yks suur kiire taastumise põhjus on see, et joon igapäev omega3 õli, kus EPA ja DHA sisaldus on väga kõrge.

Miks selles veendunud olen, on just sellepärast, et kunagi peale maooppi läksin ka trenni ja pingutasin yle, kuid siis taastusin terve nädala paari päeva asemel!!!

Praegu on kõik ok, tulingi just trennist ja nagu polekski vahepeal miskit olnud.

Kyll aga vatti said täna hoopis käed. 

Tunnen kuidas need värisevad, selline mõnus surin :) 

Aga ma tahtsin teile veel mainida seda, et ei ole trennist ja toitumisest kasu ennem kui te õpite ennast armastama, täpselt sellisena nagu te praegu olete.

Kui te seda teete, siis keha laseb ise yleliigsest lahti ja vorm tuleb kiirelt.

Miks see niinon, räägin järgmised postituses .......to be continue... ;)

 Niih, vana patune nagu ma olen, et kirjutan kuuvarjutuse moel aga see muutub.

MA olen nii palju vahepeal iseendaga tegelenud ja sattunud asjade otsa, millest ei osanud mõeldagi mõnd aega tagasi ja see on mu tähelepanu ka ära võtnud.

Kirjutan kindlasti mingi päev sellest ka pikemalt aga esmalt tahan näha kogemusi ja et asi töötab, vähemalt minu jaoks.

Aga olen feissbuukis ühes kaalulangetamise grupis, kus on siis erinevad inimesed, räägivad erinevaid kogemusi ning seal on üks noor tütarlaps, kes oli pontsakas ja nüüd teel fitnessi poole.

Minu eesmärk, kõige suurem unistus on saada parimaks motivatisoonikoolitajaks, mitte lihtsalt koolitajaks, vaid selliseks, kes suudaks mõjuda inimestele viimse kui keharakuni. Nad suudaksid ennast armastada ja saavutada elus kõike, mida hing ihkab, sellest tulenevalt ka hetkel tohutu enesareng nii vaimsel tasemel kui ka füüsilisel.

Võtsin omale teekonna ette, et hakkan ka fitnessi poole pürgima, teen nii palju kui suudan ja kui enam ei suuda, teen veel!

Täna siis sai "tõsine" trenn minu jaoks tehtud koos treeneriga.
Selgus, mida ma niikuinii teadsin, et jõudu mul pole, kõndiv tarretis haha
Trennist ära tulles oleks peaaegu trepist alla kukkunud, sest jalad nii nõrgad olid. KUIGI, ei olnud eriti suur trenn, ma pole lihtsalt füüsilist teinud väga kaua.
Itsitasin, et olin kunagi bodypumpis kõva mutt, selga ja tagumisi tuharalihaseid tegin 15kg.
Täna tegin 20ga

Aga sain ka kodused ülesanded, lootusetu pole, kõik on tehtav.
Kord nädalas esialgu teen koos treeneriga trenni ja kui rahakott kannatab ning vaja, siis ka tihedamini.
Endasse investeerida on oluline!
Homme teen koduseid ülesandeid ja ülehomme uuesti jõusaali.
Emotsioonid on head, ennast peeglist vaadates ja korralikult pingutades, tunned kuidas sa tänad oma keha!