Olen olnud paha tüdruk. Lubasin hoida kursis teid olenemata tõusudest ja mõõnadest ning nüüd kui mul mõõn oli, jätsin blogisse kirjutamata.
Eile sain sõbranna käest noomida, et tal pole midagi lugeda olnud ning otsustasin kirjutada siis ka oma feilimisest.

Hetkel on mul suur elumuutus - eneseotsing. Tegelesin oma meelistegevusega, mille käigus ennast ära kaotasin, usk endasse lihtsalt pakkis asjad kokku ja sõitis minema.
Läbi kaalu languse üritan selle uuesti tagasi enda juurde meelitada, õppima ennast armastama on paras katsumus, vähemalt mulle.
Mõni aeg tagasi oli mul päevapealt töökohalt ära tulemine, tänu millele ei ole mul olnud finantsiline pool väga helge ja toitumine nõuab siiski raha, et osta liha, kala jne.
Seda polnud mul nädal-poolteist ja sõin, mis ette juhtus. Tänu sellele vajusin sujuvalt dieedist välja ning kaal on sama, mis alustades. KURB!
Märgin ära, et kui ma sõin 2 moskva saiakest, hakkas mul väga paha ja peavalud. Organism pole enam harjunud jahutoodetega sellisel määral. Vahepeal lubasin endale ka Vändra tehtud Öko leiba, mis oli nii maitsev ja hea, et lihtsalt sõin mitu viilu järjest. No ilmselgelt pole ka see hea variant.
Ise leiva tegemine on jäänudki hetkel raha taha, kuna kookose ja mandlijahu on tunduvalt kallim kui poes müüdavad gluteiini rikkad jahud. Ma keeldun neid söömast ja ütlen ka julgelt välja, et need ei tee head organismile, väitku teised, mis tahes, et teravili on väga kasulik. Osad seemned on seedimisele kasulikud, mitte teravili.
Kui armastad küpsetada, siis pigem tehagi seda kallima jahuga ning see minu arust dissiplineerib ka pidevat soovi küpsetada, sest hinnaklass on teine. Aga see on puhtalt minu arvamus.

Kui saan nüüd uuel tööl alustada ja rütmi sisse, plaanin ka ise küpsetama hakata - leiba, seda minu nõrkust. No on alles hea asi välja leiutatud, olgu ta siis tervislik!
Kui ennast käest lasin, siis tekkis probleem vetsus käimisega, kõht oli punnis aga häda polnud. Kui oli, siis kõht jälle kinni.
Nüüd olen tubli olnud ja 3-4 päeva uuesti jälginud oma menüüd punkti pealt. Ok, eile sõin 1 väikest tükki tobleroni shoksi aga teate, see oli nii rõvedalt magus, et süda läks lausa pahaks ja lükkasin endast väga kaugele selle :)
Kodus külmikus on mul Prismast ostetud 85% mõru shoks, no nii igaks juhuks. Kuna päevad hakkavad varsti, siis eelnev nädal aega ma võin hulluks süüa ennast magusast aga praegu on imekombel see isu päris taltsas! JESS!
Ning nüüd kus ma uuesti ennast jälgin, kõht lausa laulab, ei mingit raskustunnet ja wc ei tekita probleeme. Ilmselt on abi ka selles, et ma söön regulaarselt kiivisi ja hapukurki. Neid mu kõht armastab :)

Üks suur viga, mis ma tegin oli see, et ma ei mõõtnud ennast ennem just sendimeetrite koha pealt.
Nigu oleks puusa pealt väiksemaks jäänud sangad ja selja pealt "tissid" kaduma läind ja siis ei saa ka aru.
Püksid jäävad järjest suuremaks küll, no päris inetu on kui pikemat asja peal pole ja luku juures on paun ees, nigu suur kõht ripuks hehe aga tegelt püksid lihtsalt suureks jäänud.
No ennem oli ka lai aga nüüd kohe eriti kuidagi. Ju see pekk ikka kaob ära, vahet pole, mida kaalunr näitab.
Minu jaoks on kõige raskem vältida saiakesi ja küpsiseid, seega pean ise küpsetama hakkama ja selliseid, mida süüa ka võib. + LEIB!
Olen üsna kindel, et mu kaalutõusus on süüdi ja suvised siidrijoomised. Neid on viimasel ajal päris tihti ette tulnud ja no see on keemia, kalorihunnik, peab loobuma ja võtma kange puhta alkoholi.
+ Siider tekitab jube rõvedat punniskõhtu, väga ebamugav on olla.

Mis veel, te võite julgesti kirjutada soovitusi, mis moodi saab õppida ennast kiiremini hindama ja armastama, see pole ju mingi nõiakunst aga mul pea tühi.
Igatsen seda aega, kus nägin peeglist imearmast plikat, särasilmset ja rõõmsat.

Igatsen ka seda, et teiste tehtud komplimendid mulle ikka sinna ajusagara vahele kohale ka jõuaks, mitte ei jookseks mööda külgi maha. Komplimente kuulen päris tihti ja meeste tähelepanu pole just väike aga mida ma ei usu, on kõik see kokku. Ometi ei ole mul ju hullu midagi, lihtsalt võbisev polster peal, mida pole ka palju :D

Ma püüan jätkata blogi kirjutamist ka siis, kui kõik pole nii hästi ja roosiline, elu ju käibki üles alla ex.